Loodusainete ainekomisjoni aruanne 2008/09 õppeaasta
Loodusainete ainekomisjoni töö analüüs 2008/2009. õ.-a.
I. Ainekomisjoni koosseis
Tiina Idla- õpetaja metoodik
Rihet Aver- õpetaja
Ene Lust- õpetaja
Ly Valdmaa- õpetaja metoodik
II. Õppeaasta eesmärkide analüüs
Kokkuvõte on koostatud koosolekul väljatoodud mõtete alusel
1. Kujundada säästvat eluviisi (kokkuhoid, taaskasutus, säästlik tarbimine)
Säästva eluviisi kujundamine on toimunud erinevatel tasanditel: õpetaja töö planeerimisel, ainetundides, üritustel, koolimajas. Näiteks elektrienergia säästmine, paberi kokkuhoid, õppematerjalide ratsionaalne kasutamine, klassiruumide tuulutamine vastavalt vajadusele. Laboratoorsete tööde läbiviimine säästliku ainete kasutamisega. Rohelise eluviisi propageerimine õpilaste hulgas, konkreetsete näidete toomine, kuidas saab elada säästvalt ja kokkuhoidlikult. Ainetundides on kasutatud erinevaid digitaalmaterjale nagu “Aita pakend ringlema”, “Asjade isand”, interaktiivne mäng “Rändur Tilk”, energiasäästumäng. On juhendatud ja koostatud uurimistöö elektrienergia tarbimisest koolis.
On selgitatud keskkonnaprobleeme nii geograafias, bioloogias, keemias kui ka füüsikas, mis on otseselt tingitud suurest tarbimisest: kasvuhooneefekti suurenemine, osooniaukude teke, toidu- ja veepuudus, taastumatute loodusvarade lõppemine. On arutletud nimetatud keskkonnaprobleemide lokaalset ja globaalset tähendust.
2. Tegelda sihipäraselt funktsionaalse lugemisoskuse arendamisega (harjutada loodusteaduslikku mõtlemist vajavate ülesannete lahendamist)
Kõik õpetajad tegelesid funktsionaalse lugemisoskuse arendamisega. Selleks kasutati olemasolevaid ülesandeid, otsiti lisa (näiteks TIMSS ja PISA ülesanded) ja koostati ise. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata probleemide sõnastamisele ja hüpoteeside püstitamisele. See on eriti oluline loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamisel.
3. Jätkata projekte ja muud ühistegevust ainetevaheliseks lõimimiseks
Traditsioonilised projektid jätkusid. “Minu kodukoht”- VI klassi õpilastele (koostöös looduõpetus, eesti keel)
Õuesõppetunnid VIII klassile- toimusid seekord Navesti orundi luidetel koostöös bioloogia, geograafia, füüsika, keemia. Projekti kajastasime ka kohalikus lehes.
“Kodupaiga keskkonnaprobleemid”- V klassile (loodusõpetus)
Lisaks neile oli võimalik osa võtta Viljandi OM projektidest: “Vee- ja kivitund” VI klassile (geograafia, bioloogia, füüsika), “Maastik, asustus ja vesi” V klassile (matemaatika, ajalugu, bioloogia, geograafia)
VI klass osales ka Soomaa projektis.
Üle 10 aasta on kestnud GLOBE projekti tegevused, mida juhib Ly Valdmaa. Sel aastal osales Tanel Voormansik rahvusvahelises laagris Rumeenias ja sügisel oli palutud GLOBE tegevuse eest Ameerika Suursaatkonda vastuvõtule, millest kirjutas ka “Sakala”.
Kõik eelnimetatud projektid pole ainekesksed, vaid põhinevad probleemide lahendamisele või tutvustavad erinevaid loodusprotsesse.
VII klassi õpilased osalesid uurimusliku õppe keskkonnas “Noor teadlane”, kus nad pidid lahendama ülesandeid nii bioloogiast, keemiast kui ka füüsikast. Meie kooli võistkond Ly Valdmaa juhendamisel saavutas vabariigis I koha. Õpikeskkonna ülesandeid tuleb tutvustada ka erinevate ainete õpetajatele.
RMK looduskeskused ja rahvuspargid pakuvad veel tasuta projekte, mis oma sisult vastavad riiklikule õppekavale. Neid projekete tuleb vastavalt võimalustele rohkem kasutada.
IV. Uurimistööde juhendamine, hindamine
Ene Lust juhendas kahte uurimistööd: Villem Voormansiku uurimus „Müratase Suure-Jaani Gümnaasiumis” ja Ragmar Koksi „Järved Suure-Jaani valla territooriumil” ning retsenseeris Sven-Erik Vare uurimistööd.
Ly Valdmaa juhendas Sven-Erik Vare tööd “Suure-Jaani suured tammed” ja retsenseeris kahte tööd.
Rihet Avar juhendas Ragmar Johansoni tööd “Elektri tarbimine koolis” ja retsenseeris kahte tööd.
Tiina Idla seekord ei juhendanud, kuid retsenseeris kahte tööd.
Uurimistöödest oli parim Villem Voormansiku töö, mis vääriks esitlemist mõnel vabariiklikul konkursil.
Loodusainete õpetajad on igal aastal juhendanud mitmeid uurimusi, seda juba üle 10 aasta. On tunda mõningast väsimust ja ideede puudust. Uurimistööde juhendamine on raske ja võtab väga palju aega. Õpetaja peab end kurssi viima teemaga, vastavate eelnevate uurimustega, olemaoleva materjaliga, mis pole alati väga tihedalt seotud õpetatava ainega.
V. Osavõtt olümpiaadidest , võistlustest, konkurssidest.
Geograafia- Ene Lust
Osales 10 õpilast
Parimad
7 .kl. Kadri Johanson II koht
9. kl. Kerttu Pakkonen I koht
Gümnaasium Villem Voormansik I koht, Tanel Voormansik II koht
Kaarditundmise võistlus II koht
Keemia -Tiina Idla
Korraldas ka koolisisese olümpiaadi
Maakondlikul osales 4 õpilast
9. kl. Kerttu Pakkonen I koht
11. kl. Villem Voormansik II koht
I. Ainekomisjoni koosseis
Tiina Idla- õpetaja metoodik
Rihet Aver- õpetaja
Ene Lust- õpetaja
Ly Valdmaa- õpetaja metoodik
II. Õppeaasta eesmärkide analüüs
Kokkuvõte on koostatud koosolekul väljatoodud mõtete alusel
1. Kujundada säästvat eluviisi (kokkuhoid, taaskasutus, säästlik tarbimine)
Säästva eluviisi kujundamine on toimunud erinevatel tasanditel: õpetaja töö planeerimisel, ainetundides, üritustel, koolimajas. Näiteks elektrienergia säästmine, paberi kokkuhoid, õppematerjalide ratsionaalne kasutamine, klassiruumide tuulutamine vastavalt vajadusele. Laboratoorsete tööde läbiviimine säästliku ainete kasutamisega. Rohelise eluviisi propageerimine õpilaste hulgas, konkreetsete näidete toomine, kuidas saab elada säästvalt ja kokkuhoidlikult. Ainetundides on kasutatud erinevaid digitaalmaterjale nagu “Aita pakend ringlema”, “Asjade isand”, interaktiivne mäng “Rändur Tilk”, energiasäästumäng. On juhendatud ja koostatud uurimistöö elektrienergia tarbimisest koolis.
On selgitatud keskkonnaprobleeme nii geograafias, bioloogias, keemias kui ka füüsikas, mis on otseselt tingitud suurest tarbimisest: kasvuhooneefekti suurenemine, osooniaukude teke, toidu- ja veepuudus, taastumatute loodusvarade lõppemine. On arutletud nimetatud keskkonnaprobleemide lokaalset ja globaalset tähendust.
2. Tegelda sihipäraselt funktsionaalse lugemisoskuse arendamisega (harjutada loodusteaduslikku mõtlemist vajavate ülesannete lahendamist)
Kõik õpetajad tegelesid funktsionaalse lugemisoskuse arendamisega. Selleks kasutati olemasolevaid ülesandeid, otsiti lisa (näiteks TIMSS ja PISA ülesanded) ja koostati ise. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata probleemide sõnastamisele ja hüpoteeside püstitamisele. See on eriti oluline loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamisel.
3. Jätkata projekte ja muud ühistegevust ainetevaheliseks lõimimiseks
Traditsioonilised projektid jätkusid. “Minu kodukoht”- VI klassi õpilastele (koostöös looduõpetus, eesti keel)
Õuesõppetunnid VIII klassile- toimusid seekord Navesti orundi luidetel koostöös bioloogia, geograafia, füüsika, keemia. Projekti kajastasime ka kohalikus lehes.
“Kodupaiga keskkonnaprobleemid”- V klassile (loodusõpetus)
Lisaks neile oli võimalik osa võtta Viljandi OM projektidest: “Vee- ja kivitund” VI klassile (geograafia, bioloogia, füüsika), “Maastik, asustus ja vesi” V klassile (matemaatika, ajalugu, bioloogia, geograafia)
VI klass osales ka Soomaa projektis.
Üle 10 aasta on kestnud GLOBE projekti tegevused, mida juhib Ly Valdmaa. Sel aastal osales Tanel Voormansik rahvusvahelises laagris Rumeenias ja sügisel oli palutud GLOBE tegevuse eest Ameerika Suursaatkonda vastuvõtule, millest kirjutas ka “Sakala”.
Kõik eelnimetatud projektid pole ainekesksed, vaid põhinevad probleemide lahendamisele või tutvustavad erinevaid loodusprotsesse.
VII klassi õpilased osalesid uurimusliku õppe keskkonnas “Noor teadlane”, kus nad pidid lahendama ülesandeid nii bioloogiast, keemiast kui ka füüsikast. Meie kooli võistkond Ly Valdmaa juhendamisel saavutas vabariigis I koha. Õpikeskkonna ülesandeid tuleb tutvustada ka erinevate ainete õpetajatele.
RMK looduskeskused ja rahvuspargid pakuvad veel tasuta projekte, mis oma sisult vastavad riiklikule õppekavale. Neid projekete tuleb vastavalt võimalustele rohkem kasutada.
IV. Uurimistööde juhendamine, hindamine
Ene Lust juhendas kahte uurimistööd: Villem Voormansiku uurimus „Müratase Suure-Jaani Gümnaasiumis” ja Ragmar Koksi „Järved Suure-Jaani valla territooriumil” ning retsenseeris Sven-Erik Vare uurimistööd.
Ly Valdmaa juhendas Sven-Erik Vare tööd “Suure-Jaani suured tammed” ja retsenseeris kahte tööd.
Rihet Avar juhendas Ragmar Johansoni tööd “Elektri tarbimine koolis” ja retsenseeris kahte tööd.
Tiina Idla seekord ei juhendanud, kuid retsenseeris kahte tööd.
Uurimistöödest oli parim Villem Voormansiku töö, mis vääriks esitlemist mõnel vabariiklikul konkursil.
Loodusainete õpetajad on igal aastal juhendanud mitmeid uurimusi, seda juba üle 10 aasta. On tunda mõningast väsimust ja ideede puudust. Uurimistööde juhendamine on raske ja võtab väga palju aega. Õpetaja peab end kurssi viima teemaga, vastavate eelnevate uurimustega, olemaoleva materjaliga, mis pole alati väga tihedalt seotud õpetatava ainega.
V. Osavõtt olümpiaadidest , võistlustest, konkurssidest.
Geograafia- Ene Lust
Osales 10 õpilast
Parimad
7 .kl. Kadri Johanson II koht
9. kl. Kerttu Pakkonen I koht
Gümnaasium Villem Voormansik I koht, Tanel Voormansik II koht
Kaarditundmise võistlus II koht
Keemia -Tiina Idla
Korraldas ka koolisisese olümpiaadi
Maakondlikul osales 4 õpilast
9. kl. Kerttu Pakkonen I koht
11. kl. Villem Voormansik II koht
Füüsika – Rihet Aver
Osales 2 õpilast
12. kl. Andres Oss V koht
8. kl. Peeter Todoruk VI koht
Bioloogia- Ly Valdmaa
Osales 14 õpilast
7. kl. Anu Kookla I koht
11. kl. Villem Voormansik II koht
Anu Kookla osales ka vabariiklikul bioloogiaolümpiaadil, kus ta saavutas 14. koha.
VII klassi võistkond osales võistluses “Noor teadlane” ja saavutasid I koha.
Loodusainete olümpiaadide saavutused on väga head. Tuleb tunnustada neid õpetajaid, kes suudavad teha veel nii palju lisatööd tublide õpilastega, et nad on konkurentsivõimelised maakonna eliitkoolide noortega.
VI. Metoodiline töö
Ainekomisjoni liikmed on oma metoodilise töö kohta kirjutanud järgmist:
Tiina Idla
„Metoodilise töö raames olen täitnud kõik endale võetud kohustused.
Osalesin ka 2 päevasel EHL koolitusel Rakveres ning maakondlikul koolitusel Tallinna Veevärgis ning Imavere Piimandusmuuseumis. Enesetäiendamine toimub individuaalprogrammi alusel keemia ja arvuti alal.”
Ene Lust
„Koolitused: 1.Geoloogia teemade õpetamisest põhikoolis ja gümnaasiumis (maht 18 h).
2.Õpetaja eneseanalüüs.
Metoodiliselt täiendan end iseseisvalt.
Kuna oli esimest korda võimalus saada riigieksami sooritajatele lisatund, siis tuli koostada lisatöölehti ja kontrolltöid õppuritele. Koostasin eksamisooritajatele kokkuvõtliku Power Pointi. Koostasin õuesõppe jaoks kaks töölehte: 1) Suure-Jaani järv ja selle ümbruse elustik. 2) Asimuudi, ilmakaarte ja nõlvakalde määramine.
Kasutasin tundide läbiviimisel dataprojektorit. Seda saab kahjuks kasutada ainult pimedal ajal. Sain kursuselt häid õppefilme, kuid klassis puuduvad kõlarid ja seega ei ole mõtet tummfilmi vaadata. Filme oleks hea näidata klassis, antud teema käsitlemise juures, aga mitte minna selleks arvutiklassi. Arvutiklassis käisime riike õppimas Miksikeses oleva programmi alusel.”
Rihet Aver
„Olen sel aastal koostanud umbes 30 praktiliste tööde juhendit põhikoolile- mehaanikast, optikast ja elektriõpetusest. Plaanis on välja anda kogumik „Praktiliste tööde juhendid põhikoolile“. Tulevikus on plaanis välja anda analoogiline kogumik ka gümnaasiumile.”
Ly Valdmaa
„Metoodiline enesetäiendamine on toimunud vastavalt professionaalse arengu vajadustele. Selleks olid: digimaterjalide täiendamine, DigiTiigri koolituste läbiviimine, õppetöö kaasajastamine tänapäevaste vahenditega.
Õppematerjale olen täiendanud ja kohandanud vastavalt muutuvatele vajadustele. Olen teinud tööjuhendeid nii õuesõppeks kui ka tunni klassis läbiviimiseks. VHS videode digitaliseerimist olen katsetanud, kuid pole veel rahuldavate tulemusteni jõudnud. Seda tööd tuleb jätkata. Õppetöös olen kasutanud interaktiivseid mudeleid nii põhikooli õpilastega kui ka gümnaasiumiastmes. Osaleme õpilastega veebipõhistes projektides. 5. klassi õpilased teevad „Tere, kevad” ja 7. klassi õpilased osalevad virtuaalses „Noor teadlane” projektis. Osalesime ka RMK veebipõhises metsaviktoriinis. 8. klassi õpilased on õppekäikudel pildisatnud erinevaid loodusobjekte ja kasutanud neid õppetöös. Olümpiaadide ettevalmistamisel olen kasutanud VIKO keskkonda. Olen katsetanud ka vikide kirjutamist (pbWiki, Wikispaces), kuid õpilastega koos teinud veel pole. 7. ja 8. klassi õpilased on koostanud esitlusi, oleme teinud koostööd arvutiõpetajaga.
Jätkan Tiigrihüppe koolitajana ja olen sel aastal läbi viinud 3 põhikursust Vändra, Juurikaru ja Võhma koolide õpetajatele.
Olen läbinud sel aastal järgmised koolitused:
Tartu Ülikooli koolitus „Muutused riiklikus õppekavas”
Invicta „Koolitajaks olemise rõõm ja valu”
Tiigrihüppe koolitused erinevate öpikeskkondade ja –programmide kasutamiseks (Picasa, Wordpress, PaintNet, ühiskirjutamise vahendid jne)
Kõik koolitused on olnud väga huvitavad ja arendavad.”
Kokkuvõtteks
Kuna iga õpetaja metoodiline enesetäiendamine on toimunud vastavalt tema professionaalse arengu planeerimisele, siis on raske üldistusi teha. Kõik õpetajad on metoodilist tööd teinud vastavalt oma vajadustele ja võimalustele.
Hinnang ainekomisjoni tööle "hea"
Aruande koostas Ly Valdmaa
Aruande koostas Ly Valdmaa